Natuke hirmutav on kõik. Eile jõudis mulle kohale, et 2 nädala pärast on järjest väga mitu suurt tööd ja järgmiseks nädalaks on ka kaks suuermat kodust tööd vaja valmis teha. Ja matemaatikas on seoses mu paari puudutud tunniga hirmutavalt keeruliseks muutuma hakanud. Kuigi õnneks siiski veel tehtav. Läksin täna jälle raamatukokku, et jube suure hunnikuga hiljem välja tulla ja nüüd ma pean neist kolm läbi töötama ja üheks referaadiks moodustama. Kuigi, ausalt öeldes mitte ükski töö ei tundu nii jube kui matemaatika teooria töö, mis on eriti suure materjali peale ja ma ei ole kunagi teoreetilises matemaatikas tugev olnud, ma lihtsalt ole kunagi suutnud mõisteid lihtsalt pähe õppida ning õppejõud ütles ka veel, et me peame täpselt tema sõnastust kasutama, ei või oma sõnadega selgitada. Ning materjal on päris suur. I’m scared.

Nüüd ma lihtsalt pean ennast kokku võtma ja tubli olema. Ma lihtsalt pean. Ja ma suudan, ma suudan, ma suudan. Ainult, et ma kardan, et ma ei suuda.

Aga ma olen tubli. Küll ma hakkama saan, sest muu pole ju variant:)

Teisipäevad meeldivad mulle ka. Ertit kuna mul on ainult 1 loeng siis ja ülejäänud päeva saan ma lihtsalt olla. Vahest ma mõtlen küll, et peaks töö juures mainima et ma pmst saaks teisip ja reede ka tööl käia, aga mulle meeldib vist nii rohkem.. Nii, et ma saan vahepeal puhata ka . Või noh mis puhata, tegelikult hakkab järjest igasuguseid kodutöid ja kontrolltöid ka kogunema. Aga ma saan hakkama. Veel vähemalt.

Ja mulle tundub järjest rohkem, et ma tegin õige valiku. Aga eks näeb, aeg annab vastused.

Ja kui ma nüüd ennast kokku võtaks ja hommikuti toredamaks inimeseks hakkaks, oleks kõik korras. Eile hommikul ma jäin jälle loengus mitu korda magama. Ühekorra ärkasin üles ja mõtlesin et Tambet istub mu kõrval ja tahtsin mingit teemat rääkima hakata, aga näed, ei olnudki. Kuigi tundus vist et keegi ei saanud aru mu magamisest, väh imelikult küll keegi ei vaadanud ja keegi midagi ei öelnud ka:D. Aga positiivne on et selle tunni lõpus oli tunnikontroll ja ma sain maksimumpunktid, ajeee.

Ja mulle niiii meeldib süüa teha, ma jälle ei jõua õhtut ära oodata, et ma jälle kokkama võiksin hakata. Kui ma nüüd koristamist ka nii armastama hakkaksin, siis ma oleks peaaegu ideaalne koduperenaine:D.

Eile oli kursapidu-tutvumisõhtu. Selle hooaja esimene. Täna käib kergelt pea ringi, aga muidu on üsna tore.

Üldiselt tegelt oli palju toredam kui ma algul arvasin. Läksin üksi kohale, leidsin endale sõbraliku koha siidrivaadi kõrval ja lasin joogil hea maitsta(nii hea kui minu arust siider olla suudab). Hiljem ma kinnitasin endale fakti, et minu jaoks on meestega lihtsam jutu peale saada kui naistega. Igatahes kasu oli, ma tean nüüd palju rohkemate inimeste nägusid ja nimesid, kuigi arvestades mu kehva nimedemälu, tean ma rohkem siiski vaid nägusid. Ja õhtu parim sündmus oli minu meelest ikkagi see kui all baar avati ja ma LÕPUKS rummiklaasi taha pääsesin, ajeeeeeeee.

Tegelikult on meil tore kursus:).

 

Muudest asjadest rääkides olin ma vahepeal päris haige. Enne eelmise laupäevast pidu olin kergelt ja siis peale laupäevast pidu olin  vägaväga. Ja siis ma puudusin nii mõnesti tähtsast tunnist. Ja peale 3 päeva pusimist sain ma lõpuks selle teema mis nad matemaatikas tegid iseseisvalt selgeks. Jeeeeeeej. Ma polegi nii lootusetu:).

Minu esimene nädal üliõpilasena sai täna läbi. Majandusteadlastel(vähemalt esimesel kursusel) on reedesed päevad ka alati vabad.

Üldiselt kõik enam nii võõras ja jube ei tundugi. Õppeinfosüsteemist saan ma ju lausa aru juba, majandushoonesse ma enam väga ära ei eksi ja marsruudid teistesse majadesse on ka peaaegu selged. Täna oli esimene pikem päev(varem oli päeva jooksul 2 loengut ja nende vahel oli ka mitu tundi pausi), kus oli 6 tundi järjest, aga pole hullu järgmisest nädalast on rohkem 8 ja 10tunnised päevad. Täna oli 4 tundi kõrgemat matemaatikat ka järjest, mu pisike ajunatuke lausa valutas lõpuks. Aga positiivne on see, et peale hetkest võõristust alguses, hakkas kõik arusaadavamaks muutuma ja ma täitsa sain hakkama, mis on seda parem, et ma nii kartsin, et kuna ma aasta vahele jätsin, siis ma olen teistest kõvasti maas, sest mul pole enamustest asjadest gümnaasiumimatemaatikast enam midagi meeles, samas kui teised tegid 3 kuud tagasi eksamit ja noh, eeldatavasti õppisid selleks ka korralikult.

Igatahes kool ei tundu enam nii jube, meie 110 kursuseliikme hulgas tundub järjest rohkem tuttavaid ja sõbralikke nägusid olevat ja ma suudan mõndade näod ja nimed lausa kokku viia. Jeej. Kuigi tegelikult ma peaks kõvasti rohkemate inimeste nimesid juba mäletama, aga selles ma süüdistan ainult puhtalt oma kehva nimedemälu.

Aga esmaspäeval on esimene väiksem töö ja koduseks iseseisvaks tööks on juba päris palju asju kogunenud, aga veel on motivatsioon kõrgel. Nagu ka üks kolmanda aasta tudeng mulle/meile ütles, et kaugelt on ära tunda esimese aasta rebased, nad on nii värsked ja säravad.

Mulle igatahes meeldib. Ja kuigi kõik tundub nii hirmutavalt raske(ma juba kardan sessi!), siis mulle tundub ikka veel, et ma tegin õige valiku. Hoolimata sellest, et ma ikka veel pole päris kindel, mis minust siis lõpuks saab:D

Ja jutud käivad, et järg nädal teeme esimese kursapeo, algusega püssis ja lõpuga retrol, jeeeeeeeeeej.

 

(pärast keerulist/peadvalutama ajavat esimest nädalat on ikkagi maailma parem tibude kaisus filmi vaadata. Mitmuses, sest tuleb välja, et Meeri on meil ikka täiesti voodikaisukoer)