eile.

Mul on kogu eilse õhtu pärast nii sitt olla, et ma mõtlen võibolla oleks parem ülejäänud aja kaine olla ja kaineks jääda. Mitte selle pohmaka pärast täna.. see pole nii hull. Lihtsalt. Kõik läks värdjalt, ma käitusin värdjalt, teistel juhtus värdjalt jne.

Ja ma ehmatasin ise ka enda reaktsioonist ära. Nüüd oleks mul veel vaja teada saada, kuidas ma saaks sellisest reaktsioonist lahti ka. Ma ei taha nii käituda. Ja ma ei taha nii tunda, mis mind selle käitumiseni viis. Aga ma nagu ei suudaks midagi teha. Lihtsalt mitte välja näidata? Ei, see oleks liiga lihtne, kainena vähemalt.  Oeh.Anna andeks Kätlin.

Üleüldse. MIKS ma nii tunnen?! Kuni eilseni oli kõik korras.

Ja nüüd ma ei teagi, miks ma siia niiväga tulla tahtsin. Miks ma siin nii väga olla tahtsin.

Ma ei taha Londonisse ka. Ma tahan kuskile kus pole kedagi. Kuskile, kus ma ei tea kedagi. Sest siis äkki keegi ei näe kui värdjas ma olen. Siis äkki ma ei teeks kõigile niimoodi haiget oma värdja käitumisega.

Värdjas olen.

Häid jõule!