Õppida, õppida, õppida.

Pea lõhkeb varsti otsas, aga uued ained tulevad järjest peale.

Tambet tõi mulle kotitäie mandariine, 10 min hiljem on pooled otsas. Jõulude ajal on mandariinid alati kuidagi nii mahlased ja jõululõhnaga. Et mitte ka see aasta avastada 26ndal, et jõulud on, siis 1sel advendil ehtisin ma magamistoa ära, päev hiljem võtsin eluruumid ette ja tassisin võidurõõmsa näoga oma jõulupuu(tegelikult lihtsalt u minukõrgene puuokstest kokku keeratud koonusekujuline monstrum), sättisin ingli otsa, kuulid külge, sädelevad lambid ümber ja ootusrikkalt ka suure punase jõulusussi külge rippuma, mine tea. Tambet muidugi jälle ohkas raskelt kui mind sellega tulemas nägi.. oleks ta 4 aastat tagasi seda teadnud, et tema elutoas see iga detsember pühalikult on… ehk siis nad poleks mulle seda kinkinud. See selleks, mina olen väga rahul. Varsti saan kasuema käest ka paar kuuseokstest kokku keeratud lauakaunistust/küünlahoidjat ning siis tuleb ehk veel jõululõhna tuppa. Jõulud on ju tore aeg ning pärast kolme aastat olen ma lõpuks ometi oma jõuluvihkamisest üle saanud. Tegelikult tahaks lund kaa, kuigi ma usun, et kui ma reaalselt pean autot nühkima ja teerada sisse lükkama, siis ma veidi kahetsen.. aga siiski, lumi on ka tore.