Kui juba, siis korralikult.
Ja karistuseks neljapäeva öösel(väga öösel) krooksu kutsumise eest helistati täna hommikul 5-st mitmest kohast, et noh täna ei olegi krooksus? Tule-tule ikka. Ja siis itsitati kergelt pahatahtlikult, et oiii, sa magasid või?:D
Muidu on päris tore:)
Hommikusöök maasikapeenrast, lõunasöök kirsipuu otsast ja hernepõllult, õhtusöögiks tibuga ratastega kuskile pärapõrgusse metsa metsmaasikaid ja mustikaid sööma. I love my life, I love my life, I love my life.
Ja varsti me siis kolime. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas ma suudan siit ära kolida, siin on lihtsalt niiii palju mälestusi. Meie niipaljud esimesed said siin alguse. Meie esimesed ühised peod, meie esimesed ühised tülid, meie esimesed ühised reisid siit ära ja tagasi, meie esimesed koos kokkamised, meie esimesed nunnud vannid, meie esimesed esimesed esimesed. Ja ma ei kujuta ette kuidas ma harjun sellega, et ma pean hommikul peale ärkamist kohe riidesse panema, et ma ei võigi pool päeva paljalt ringi rännata(ja ennast ära unustada ja kogemata paljalt rõdu peale jalutada, mille peale mind muidugi kähku tuppa tagasi kamandati). Ma tean küll, et on veel paljupalju asju mida me pole teha jõudnud, aga ikkagi..
Imelik on olla nii. Iseenesest ju tahaks kuu lõppu siis me lähme lõpuks Kihnu, aga samas peale seda peame me ju ära kolima..
Aga nüüdsest on asi siis ametlik. Sügisest olen ma Tartu Ülikooli majandusteaduse üliõpilane. Jeeej. Kõikkõik on uus septembrikuus:)
Olge muhedad:)
Kes on nii geenius, et astub herilasele otsa? Mitte väljas muru sees, vaid toas heleda põranda peal.
Vähemalt sai herilane peale esimest ehmatust ja nõelamist läbi minu hiigeljala surma. Ja täna hommikuks ehk üks päev hiljem on mu jalg täiesti üles paistetanud ja kõndida hästi ei saa.
Elu on ikka ilus küll:D
Ja siis sa istud hommikul kell 5 vee ääres põõsaste varjus, sest paduvihma sajab ja nutad, sest sa ei saa aru, miks keegi ei mõista kui haiget see teeb. Ning siis sul tuleb meelde, et nad ei saagi ju mõista, sul oli liiga häbi, et kellelegi rääkida. Aga ikkagi, miks nad otsustavad kohe, et kellelgi ei olegi võimalik mõista, miks nad hetkekski ei mõtle, et see kõik ei pruugi lihtsalt nii lihtne olla? Ja miks ma tunnen, et ma olen mingist eriti halva sisuga filmist pärit tegelane?
