Selline on naiste loomus… mitte armastada, kui me armastame neid, ja armastada, kui me ei armasta neid. (Miguel de Cervantes Saavedra)

Ma vaidleks vastu. Mis need mehed targemad on?!?! Mitte, et ma kahtleks nii hullult, aga isegi tema…kes mind nii haledalt üle lasi. Hakkas esimest korda muga rääkima ise.. Jutu sees muidugi tuli ka välja, et ta olevat kuskilt kuulnud, et mul on mees olemas. Aga mismõttes?! Muidugi, mul pole midagi sõprade vastu aga… Miks?! See kõik teeb asja lihtsalt keerulisemaks ju. Või noh, mida vittu te tulete nüüd rääkima, et tegelt te olete mind koguaeg tahtnud. Ma pole üksi, ma olen õnnelik ja kui te mind tahate ja see peaks tähendama ju, et te ka hoolite(kui ma ikka eeldan õigesti, samas naiivsus on alati mu tugev külg olnud), siis kurat, olge rahul faktiga, et ma olen suhtes ja õnnelik, ärge tulge vahele segama.. Ma vajan sõpru endiselt, jah, loomulikult. aga tõesti, sõpru. Samas suhteliselt tore on avastada, et kuigi ma olen rääkinud koguaeg, kuidas enamus mu sõpru on meessoost, siis nüüd mul praktiliselt polegi sõpru enam. Suhtes naist pole siis kellelgi sõbraks vaja? Või mina ka ei tea, päris nii hull veel asi pole, aga siiski.

Muidu mul oli 3 vaba päeva töölt. Nagu puhkus!! Vähemalt selline tunne oli küll. Teisipäeva olin vaikselt, lihtsalt magasime terve päeva maha. Kolmapäeval ma käisin Elari juures pelmeene söömas ja loomulikult Retroooo. Kuigi mina ei tea, ma veits pettusin, sest see muusika nii väga retro muusika ikka polnud küll ja rahvast oli ka vähem. Aga purjus ma olin ja mulle vähemalt tundus, et teised olid ka. 3 nädalat on ikka selles mõttes pikk paus, et ma jään jälle maru kähku täis:D. Ja täna sai jälle maagaaadaa ja tegelt tahaks nii ristiisasse kui ka püssi ka minna, sest noh onupojaga polegi enam koos joodud ja Kutsikat pole ka ammu näinud,aga noh  homsest hakkab keegi jälle tööinimeseks ja hommikupoole peaks veel trenni ka minema, mu jalg on enamvähem paranenud jälle.

Niuniu ja viuviu, aga tegelikult julgen ma väita, et ma olen õnnelik. Pisiasju, mille kallal siin hea vinguda on.. neid leiab ju alati:)

Mõned seadused kehtivad vastikult alati. Silmad nutmisest paistes ja ripsmetušš laiali, juuksed mustad(poolel teel koju pessu olin peale trenni noh), jalad katki, millest tulenevalt lonkasin ja loomulikult siis, kui ma kähku ainult Eedenist läbi hüppasin, et plaastreid osta..siis ma jooksin oma endisele otsa. No tore, tore, tore.

Üldiselt, sõbrapäev oli värdjas, autot kaevasime lumehunnikust välja ja muus mõttes pole täna ka minu päev. Ja varsti pean ma tööle minema. Jeeej.

Ega mul hea tujuga ju pole aega, et siia kirjutada, ikka ainult niuniuniu ja viuviuviu.

Hukka olen läinud. Pole mul aega bloge lugeda ja pole mul aega blogi kirjutada. Pereelu võtab palju aega(vau, eksju, aga mina ju varem ei teadnud) ja töö ja trenn võtavad ülejäänud vaba aja. Pluss veel, et mu ainsad vähesed vabad päevad on ka kas nii asju täis organiseeritud või siis eelmine õhtu on pidu täis organiseeritud ja päev kulub lihtsalt magamisele ja mitteliigutamisele. Aga muidu on normaalne. Tegelt paar asja mind häirib.

Nüüd. Nüüd siis kui ma olen temaga koos ja rahul asjadega, nüüd ilmuvad mu minevikud välja. Mitte 1 ega 2, vaid nad kõik. Kõik olulisemad on välja ilmunud, ise ühendust võtnud jne. Ma ei saa aru..lihtsalt ei saa aru.

Ja teine häiriv asi on inimeste rääkimisvajadus. Ma ei sallinud(ei salli siiamaani) ühte inimest, kes koguaeg kõigi kohta möliseb ja topib oma nina teiste asjadesse ja tunneb koguaeg vajadust kommenteerida ja vahepeal on tal lausa nii igav, et sp lausa helistab, et mölisema hakata. Minu ja T. teema on talle palju ette jäänud. Kuigi kui ta T-ga viimati rääkis, tuli küll välja, et ta pole ise ka kindel, kas ta mölisemistel isegi alust on. Miks me taga üldse suhtleme? Mina muidugi ei suhtleks, aga noh, kuna minu paar parimat sõpra ja T on tema parimad sõbrad, siis no mul pole väga varianti kui teda aegajalt taluda. Igatahes ma ei saanud kunagi aru, miks ta naine taga koos on, sest tal tundus nii tore naine olevat. Ta naine teeb mu emaga õppesõite. Ja eile tuli ta mu emale väitma, et ta teab kõike minust. Tuli vaidles emale vastu, et ta teab täpselt, et meil on see korter siin juba vägaväga kaua olemas olnud(mis siis et me nädal tagasi selle leidsime alles) ja üleüldse, et mu emal ei tasuks midagi väga vahele öelda, ta teab niigi minust kõike. TEMA TEAB MINUST KÕIKE?! Ta ei tea tõenäoliselt mu täisnimegi, ta ei tea mitte midagi minust, ta on mind pidudel näinud, aga tal pole õrna aimugi, kes ma olen, milline ma olen, mis mulle meeldib ja mis mulle ei meeldi. Ja no tore ju, kui meil see korter ka nii kaua olnud on. Igatahes.. Esimest korda ma sain aru, et ta tõepoolest sobib oma mehega kokku.

Muud ei midagi. Pidin lihtsalt kirjutama ja kellelegi kurtma, kuskil ju peab vinguma

Lihtsalt mainin, et muus mõttes ma olen rahul. Kõigega. Läheb nagu peab, eks.

Mul tegelikult oleks ju põhjuseid vingumiseks, aga ma ei taha. Kõik on ilus, kõik on hästi.

See, kuidas ma eile sosistasin talle, et ma ei taha temast ilma jääda, tuli mullegi üllatusena. Et ma seda talle välja ütlesin.

See, et E. mulle üleeile sõnumi saatis ja eile kirja, see tuli mulle palju suurema üllatusena. See, et mul oli hea meel temast kuulda, aga ometi kirjutasin talle vastu ja mainisin kirjas ära, et ma pole enam üksi.. see tuli veel veel suurema üllatusena.

Armunud on ilus olla, eksju?!

Aga temaga, see pole lihtsalt enam midagi lihtsat ja väikest või siis mul tõesti lihtsalt on normaalne mõttevõime kadunud(on teda kunagi olnud?) ja ma kujutan ette.

Aga siiski, kõik on ilus.

Ja mitte ainult see. Reede oli ka hea. Kui ma kell 22 töölt pääsesin(ma ei tea mitmendat päeva järjest tööl jälle) ja teadsin, et nüüd on kolm..KOLM VABA PÄEVA. Ja siis oma naistega klubisse läksin. Ja kell 2 juba ära tulin, aga samas ma ei kurda, alati ei pea ka kella 6st koju jõudma.

Ja isegi laupäeval maal sünnipäeva pidada oli üllatavalt tore, isegi kui tekkis tunne, et enamustel polnud jälle meeles, et mul sünnipäev ka on(vanaemaga koos peame igaaasta ja noh). Aga siiski. Tore oli inimeste moodi kõigiga rääkida ja kuulata kuidas kõik minuga ilkusid nagu ikka.

Nädalavahetusel(neljapäeval:D) näeme, onju:)